Kas tasub valida odavam või hinnalisem aku? Minnes poodi akut ostma, on kange tahtmine osta odavam. Pole ju mõtet osta hinnalisemat, kui odavamat pakutakse? Tegelikkuses pole asi sugugi nii lihtne! Praktika näitab, et odavam aku üldjuhul on nõrgem. See tähendab, et on vähem ampreid ehk käivitusvoolu. Eesti tingimustes kulub üheks käivituskorraks 100-200 amprit. Odavamad akud on üldjuhul 460 amprit. See tähendab, et osadel autodel piisab selle akuga käivitamiseks voolu vaid kaheks korraks. Peale seda vajab aku täislaadimist. Kui aga juhtuvad sel hetkel olema miinuskraadid, siis võib see tühi aku kergesti läbikülmuda. Tugevamad akud ka kestavad kauem.
Seega soovitatav on osta pigem tugevam ja hinnalisem aku.
Kas valida happeaku, EFB või AGM? AGM aku on kõige keskkonnasäästlikum aga samas ka kardab kõige rohkem läbikülmumist. See tähendab, et kui AGM aku saab tühjaks miinuskraadide korral, siis on läbikülmumise oht väga suur. Kui autole on paigaldatud AGM aku, siis seda vahetada teist tüüpi aku vastu niisama ei saa. Kui aga on soov vahetada teise akutüübi vastu, siis tuleb generaator ümber seadistada, sest AGM akule on teistest erinev laadimisvool. Samuti ei saa happeakut asendada AGM akuga ilma laadimisvoolu ümberseadistamiseta. Elektroonikarikastele autodele on soovitav paigaldada EFB aku, sest see suudab elektroonikat paremini töös hoida.
Kas akut saab osta kataloogi alusel? Jah, kui on olemas tehase aku täpsed andmed (aku mõõdud, aku tüüp, AH ja amprid). On levinud juhtumid, kus poest või kataloogist ostetakse uus aku, kuid see on praegusest akust väiksem, suurem või teist tüüpi. Ka kataloogi alusel võib samal automudelil olla 5-8 erinevat akut.
Seega on soovitatav osta uus aku tehase aku andmete alusel